naughty and nice

Jõulud on täiesti kohal, tundub. Meie maja fuajees mängib 24/7 jõulumuusika. Ja Debbie sai teisipäeval oma vanematelt Nikolause päeva paki, sest sakslased tähistavad 6. detsembrit. Siis toob Nikolaus neile kingitusi ja nende jaoks on see eraldi päris jõuludest. Meil oli täna õhtul selle teemaline chapel ka, ma pidin lugema hulga teksti püha Nikolause kohta.


Reedel käisime terve lower sixth'iga Birmingham University's, ülikooli elu uurimas. Meie student ambassador kihistas pärast iga lauset närviliselt naerda. Ja meile tehti pikk jalgsituur läbi campus'e, mille tulemusena ma jõudsin selgusele, et sinna ülikooli ma küll minna ei taha, sest pooled ehitistest on absoluutselt koledad. Teised 50% olid küll päris kenad (Bham on "redbrick uni", mis tähendab, et kõik vanad majad on punastest tellistest).

Laupäeval oli Tudor-York house rugby. See oli esimene kord, kui ma suutsin rugbymängu niimoodi algusest lõpuni vaadata, et ma ei külmunudki ära.

triibulised on Tudor ja punased on York

(erinevalt neljapäevasest cross countryst, kus ma külmusin, sest mu pikad püksid olid pesus ja lühikeste pükstega detsembris jooksimine on kergelt hullumeelne).

Hmm, ja vb ma lähen järgmisel laupäeval jooksuvõistlusele. Ei taha väga tegelikult, sest siis on järgmine house rugby mäng (Bayley vs Tudor) ja ma tahaks seda näha väga...

Aa, ja ma ostsin endale Stigiga jõulukalendri. Ha.

L.

countdown to christmas

Ma olen enam-vähem oma lõpetanud oma kunstiprojektiga! See pilt on küll kehv (telefoniga tehtud) aga vähemalt see annab aimu sellest, millised need viimased 6 fotot on. Nüüd on veel jäänud mõelda, mis ma nendega edasi teen...

Terve see nädal on vihma sadanud. Ja hoolimata sellest, et ma teadsin, et Inglismaal sajab palju jne, midagi sellist ma küll ei osanud ette kujutadagi. See on tõesti nagu kuskil filmis. KOGU AEG SAJAB. Ja mul pole vihmavarju.

Aga see selleks. Vihmaga on täiesti võimalik ära harjuda, nagu ma selgeks olen saanud. Täna näiteks, kui me Roslyni tutor group'iga Cheshire Oaksis shoppamas käisime, sadas kogu aeg. Nii et me veetsime suurema osa ajast poodides sees. (See oli nii ameerikalik koht, muideks. Palju designer outlet'e kõik ringiratast ümber suure parkimisplatsi, mille keskel on hiiglaslik fake kuusk: "England's Biggest Christmas Tree")

Ja täna pani Winters Haddenisse jõulukaunistused üles. Meie fuajee on nüüd nagu winter wonderland. Ma teen sellest pilti ja panen üles, nii pea kui saan.

Love,
L.

Be my supernova

Kummaline, kuidas meie arvamused inimestest muutuda võivad. Näiteks Nic - kui me alguses tulime, siis ma pidasin teda lihtsalt veel üheks tähelepanunäljas 15aastaseks, kes naeris alati 2 korda kõvemini kui poisid läheduses olid. Nüüd on ta mulle üks armsamaid inimesi üldse - ja ma saan isegi aru, miks ta alguses oli selline nagu ta oli. Uued algused uute inimestega on alati rasked ja kõik meist reageerivad erinevalt: tema pidas vajalikuks rohkem vaeva näha. Mina ei pidanud.

Hmm. Aga nüüd vähem sügavate teemade juurde. Kõigepealt vabandust, et ma kirjutada pole jõudnud: ma olen nii busy olnud nende näidendite jm asjadega. õnneks on see nüüd peaaegu läbi - üks näidend oli neljapäeval ja teine on homme.

Siis on siin vahepeal veel olnud York ball - meist käis ainult Nic seal.
Siis tegime me veel Centigrade testi, mis peaks teada andma, mis igaühele kõige sobivamad alad ja ained on, mida ülikoolis õppida. Selle tulemusi ootan tõesti põnevusega!

See nv oli exeat! Reedel käisime kambakesti Shrewsburys McDonaldsis ja niisama välja ja pärast saatsid teised mind hotelli. Laupäeval jõudis Laura siia ja me nautisime Shrewsburyt ja käisime õhtul Willi juures koos Line, Regi, Nici, Ollie, Matt'i ja Ted'iga.
Hommikul sõime tubli 1.5 tundi hommikust, jalutasime hirmraskete kottidega läbi Shrewsbury ja läksime siis lahku - tema rongi peale, et tagasi Londoni poole sõita, ja mina Cafe Nerosse.

Koju (Haddenisse) jõudsin lõpuks millalgi 5 ajal. Ja nüüd on jälle hea kõiki näha.

Kuigi süüa tahaks väga.

L.

Breakups, breakdowns & breaking windows

Vihm. Igas suunas, asendis & vormis. Hoogne paduvihm ja tibutamine vaheldumisi. Ja inglased ütlevad lihtsalt: "oh well, have a cup of tea darling."

Hmm. Mis veel huvitavat? Ah jaa. Üks natuke hull tüdruk, inglane, kes juba ammu mulle veidi närvidele käis (tal oli harjumus pidevalt meie toas istuda) korraldas meile korraliku draama kolmapäeva õhtul - viskas mingi kausiga ühe common room'i akna puruks. Ja siis tormas üles oma tuppa, ajas üles oma toakaaslase ja hakkas lambist asju kotti viskama. Nüüd on ta läinud, ja tõenäoliselt tagasi ei tule. Ehk siis one more down (aasta alguses läks esimene tüdruk, mäletate?)

Nädalavahetus oli sisutihe: käisime Telfordis Nicile York'i balli jaoks kleiti ostmas (ta nüüd ikkagi läheb Nathaniga, hoolimata sellest et nad läksid lahku ja mõlemad petsid jne). Õhtul vaatasime ära hunniku filme ja tülitsesime veits upper 6th'iga (neil on oma common room, mille kasutamiseks me peame luba küsima. ja nad tulid ja olid kurjad meie peale kuna me olime seal nende arvates ilma loata. aga tegelikult me küsisime ühe hiinlasest upper 6th tüdruku, Claudia käest. Ivy ütles selle peale lihtsalt et, oh, that's Claudia. Nii et hiinlased ei sulandu ikka kuidagi sisse)

Pühapäeval oli remembrance day memorial service, mille jooksul tuli umbes 45 min püsti seista. Üks saksa poistest, Albert, minestas. Good times.

Hiljem läksime Shrewsbury'sse ja veetsime u 4 tundi lihtsalt ringi jalutades ja Starbucks'is kohvi juues jne. Ja jõululaule lauldes. random.

AA, ja laupäeva õhtul oli fireworks. See oli küll natuke hale, tuleb tunnistada. Kestis u pool tundi, aga minu meelest oleks nad sama koguse fireworks'e lihtsalt ühekorraga üles võinud lasta, oleks oluliselt põnevam.

Üldiselt on mu aeg ikka täiesti ära sisustatud: kaks erinevat näidendit (1st formis olen lavastaja ja 3rd formi omas extra, üks kanadest Orwelli Animal Farm'is), 2 esseed sellel nädalal, psühholoogia testeksam... Ja peale kõige muu olen ma ka natuke nagu kohalik psühholoog/arst/ema kes tegeleb õnnetute geeky'de saksa tüdrukute ja väikeste haigete tüdrukutega jne. Kellel on köha, kellel koduigatsus... Lõbus elu.

Eile õhtul tellisime kogemata Somerseti pitsat. Ups. (kes oleks võinud arvata, et Inglismaal on 2 Wellingtoni?) Delivery man oli natuke idioot ka ja ei saanud postiindeksist aru, et tegemist on teise maakonnaga. Lõpuks arvas ta, et me oleme rassistid, kes ta kallal kurje nalju teevad. No tõesti, kas ma kulutaksin 30 min credit'it mingi mõtetu nalja jaoks? Samal ajal kui kõik nälgivad?

Kogu selle action'i peale näen ma välja kergel zombielik. Vajan päikest ja und...

off to bed,
love,
L.

I took the night off

Tagasi! Pärast eilset väsitavat trippi läbi poole Inglismaa (lubage mulle mõni liialdus, see tõesti tundus seadmoodi) mis sisaldas 4 erinevat rongi ja 3 tundi Eustoni rongijaamas, jõudsin ma Haddenisse lõpuks Eesti aja järgi keskööl.

Tegelikult on natuke hea ka tagasi olla. Siin on juba paras hulk inimesi, keda ma Eestiski olles igatsesin - Line, Reggie, Nici näiteks. Foxy. Ani. Debbie. Ja teisigi.

(muidugi on ka neid, kelle nägemine mulle üldse mingit pinget ei paku, aga neid leidub kõikjal, ka kodus)

See nädal on jälle kiire - esiteks algas meil winter timetable (sport ei ole enam pärast tunde, vaid tundide vahel - ehk siis me hakkame joostes duši all käima et tundi jõuda).
Teiseks on õpetajatel meile selleks nädalaks hulk teste varutud.
Kolmandaks on kahe nädala pärast York ball, kuhu York house'i poisid kõik kellegi kutsuma peaksid. Terve kool sumiseb aruteludest et kes kellega ja kuidas.
Neljandaks on vaja läbi arutada ka kõik half term'i gossip - mis juhtus kunstitripil Pariisis, mis rugbymeeskonna Iirimaa reisil.
Viiendaks (see nimekiri on veninud hulga pikemaks kui ma arvasin) on sellel nädalavahetusel Guy Fawkes'i päev (googeldage või lugege Mary Poppinsit et lähemalt kuulda) ja pühapäeval on Remembrance service - ekstra pikk chapel'i teenistus, kus kõik peavad püsti seisma ja väidetavalt keegi alati minestab. (me oleksime muidu pidanud Birminghami minema see pühapäev, aga remembrance'i pärast me ei jõua).


Pilt minu töölauast, mille seina ma just ära kujundasin. Hädavajalike asjade hulka kuuluvad: mu arvuti, tee, JOIK'i kreem, Fazeri must leib, G. kiri. Mitte nii hädavajalikud - analüüsitavad raamatud, matemaatika ja äri õpikud ning kaustad täis kõiksugu töölehti ja niisama lehti.

Hmm. Ja millegipärast on kõik poisid nagu kokkulepitult oma juuksed lühikeseks lõiganud. Mitte just parim idee osade jaoks...

Off to bed now.

L.

PS. Vaheaeg oli suurepärane. But you already knew that...
PSPS. Nende kahtlaste eraldiasetsevate külma-ja kuumaveekraanidega harjumine võtab mul pärast Eesti luksusi ilmselt natuke aega.

ROSLYN ROCKS!

Kiire, kiire, kiire.

Meil on viimane nädal enne half termi, mis tähendab paljusid asju.


Laupäeval oli meil photoshoot mu fotograafia projekti jaoks. 100 millegagi pilti, millest ma lõpuks valisin u 3 tk. Ja neid fotoshuute tuleb veel, arvukalt:D

Starbucks

Pühapäeval käisime Chesteris, shoppamas jne. See oli täitsa armas linn, sinna ma läheks hea meelega uuesti. Aga meie kõigi lemmikkoht (peale Starbucksi ja Cafe Nero) oli Jack Wills - üks lahedamaid poode, mida ma näinud olen.

Imelised - ehk siis Tom, Ozzy ja George

Esiteks, teisipäeva õhtul oli bar party 6th formile, teemaks Disney after dark. See oli lõbus - kõik inglased, nagu alati, olid pärast teist õlut täiesti purjus. Tim näiteks jooksis ringi oma haldjakostüümis (Tinkerbell!) ja lihtsalt lambist haaras kõikidest kinni. Aa, ja muuseas, ma olin Puss in Boots, ehk siis saabastega kass:D.

mina ja Nic

Täna õhtul - house singing! Me oleme kõik juba terve nädala mõelnud, et kui see ainult läbi saaks... Proovid, proovid, proovid kogu aeg.

aga see tasus ennast ära - sest me VÕITSIME! Esimest korda 18 aasta jooksul! Kõik arvasid, et võidab kas Clarkson (The Supremes - Baby Love) või Tudor (The Temptations - Build Me Up Buttercup). Aga näete - nanananaaa. Oi, kuidas me seda poistele nina alla hõõruda saame - nad olid nii kindlad endas.

Igaljuhul, super emotsioonid on praegu. Ja homme, peale lõunat, hakkan ma juba Londoni poole sõitma - ning laupäeva hommikul olen Tallinnas!

love,
L.

build me up buttercup

meie jooksmise vorm - skort ja kooli polo

ESMASPÄEV!! ON LÕPUKS LÄBI!!!! vabandust. ma väga ei armasta neid esmaspäevi.

Meil on nii külm siin. Või noh, eesti normi järgi tegelikult vist ei ole, aga kuna ma pean kandma seelikut ja sukki ja kingi (mitte karupükse nagu ma tahaks) siis mu jalad jäätuvad. Ja tänu sellele olen ma jälle külmetanud. Pfff. Ei meeldi mulle see.

Will, Reggie, Line & Matt

Pühapäeval käisime Shrewsbury's - mis oli täitsa tore. Starbucksis käisime, ja McDonaldsis, kuna neid luksuskohti meie pisikeses linnakeses kahjuks ei ole. Aga kuna ilm oli ilus, siis põhiliselt istusime me pargis ja nautisime päikest (kuna seda nii tihti siin ei näe).

Nicola & mina pargis

Muuseas on meil veel üks asi, mis meie aja ära täidab: house singing. Järgmisel neljapäeval on koolis majadevaheline võistlus. Ning kuna inglaste jaoks on kõik võistlused muidugi väga tähtsad, siis on see suht elu ja surma peale. Meie laul on Ain't No Mountain High Enough.

Ehk siis nüüd me harjutame igal vabal momendil: break'il, peale tunde, millal iganes.

Täna tegin suure avastuse: siin on poisid kõik targad ja tüdrukud on lollid. Nagu tõsiselt. Meie psühholoogia tunnis näiteks on kolm inglise tüdrukut (kõik on minu majast), kes muidu on täitsa toredad, aga nad ei saa kohe mitte midagi aru. Poisid saavad, aga tüdrukud oleks nagu peaga vastu seina jooksnud. Imelik.

Igatahes, ma nüüd lähen olen tubli & teen oma prep'i ära. Sest homme on mul terve õhtu lauluproov ja aega pole.

Lovelovelove,
L.

slow saturday

Üks parimaid osasid boardimise juures on pakid. Iga kord, kui keegi meist paki saab, siis on see suur rõõmuhetk, sest see tähendab selliseid häid asju nagu kommid, salaami, küpsised, leib jne. Pidupidupidu. Ja ma sain oma paki ka lõpuks kätte sellel nädalal, võttis kõigest 10 päeva aega:)

Debbie, Laura, Line & Ani

Ma laman praegu voodis ja naudin vaba aega. Nii mõnus. Kuhugi pole kiire:) Hommikupoole oli mul kunst - mis on absoluutselt super! Ma teen fotoprojekti, mis saab olema ülisuper. Pluss, ma armastan kunstiõpetajat ja tervet seda kunsti buildingut - see on nagu paradiis! Pärast jalutasime veel Wellingtoni, et Jacob ja Nicola Subwayd saaksid süüa.

Eile õhtul oli meil see headmasteri kodus tee joomine, mis ei olnudki nii awkward kui ma arvasin et see saab olema. Seal oli u 15 inimest: mõlemad nigeeria tüdrukud Ivy ja Foxy, sakslastest Nic, Reggie, Carl ja Albert, ungarlane Adam, üks väike bulgaarlane, kelle nime ma ei mäleta, ja hulk väikeseid hiinlasi ning hispaanlasi, kellest ma mäletan ainult Philibert'i nime. Aa, ja üks inglane oli ka - Em, meie head of house. Headmaster ja tema naine (kes on muuseas ka mu English Lit õpetaja) pakkusid meile küpsiseid ja chipse ja shokolaadikooki ja cocat ja mahla. Kõik pidid võtma kaasa mingi pildi/eseme oma kodust, millest rääkida. See oli täitsa armas tegelikult, sest enamik võtsid perepildi (välja arvatud Carl, kelle pildil oli 2 traktorit. Nic ja mina hoidsime jõuga naeru tagasi:D)

kodu

Eile oli ka esimene house play practice minu jaoks (sest need on neljap ja reede, ja neljapäeviti ma jooksen, ja eelmine reede jäi see ära). See tähendab siis seda, et väikesed 1st formi õpilased peavad tegema näidendi. Ja lower sixth on lavastajad. Mina olen ühes grupis koos Foxy (Fikayo) ja Matt P.-ga. Muidu oleks kõik hästi, aga selle aasta näidend on Merchant of Venice. Mis on 11-aastaste jaoks surmigav ja ülikeeruline. Nii et neil vaesekestel ei ole väga tore ja nad vinguvad pidevalt (eelmine aasta tehti Charlie & chocolate factory't, kui ebaaus!). Eilses proovis läks Foxy täitsa närvi, mina sain naerukrambid ja MP joonistas kaheksajalgu. Ning rääkis oma gerbilitest. (?? mingid väikesed rotitaolised loomad. see poiss on nendest ülimas vaimustuses - ta kirjutab neist kogu aeg facebooki)

Ehk siis lõbus.

AAa, ja ma sain oma teise jooksmise badge'i - Wrekin 45. Ehk siis 45 min järjest peatumata jooksimist. Selle-eest on mul nüüd taldade all villid (ai!).

Homme lähme Shrewsburysse. Line ütleb, et see on väga ilus. Ja põhiasi - seal on Starbucks!

Mm, ja nagu ma mainisin, siis kolmapäeval käis õel proua C. meil külas. Mis ei olnudki väga hull, sest ta tõi kooki ja hot chocolate'i ja ei õiendanudki kellegagi. Võib jälle kergemalt hingata, sest nüüd ta mõnda aega ei tule.

lovelove,
L.

monday blues

Croydon

Oh, mis põnevus meil siin täna on. Carl, üks saksa poiss, ja üks hiina poiss, kelle nime keegi ei tea (sest keegi ei tea nende hiinlaste nimesid siin) said mingi kohaliku kamba käest natuke peksa. Seepeale tõi turvamees kõik teised muudest majadest autoga koju. Pauline, üks saksa tüdruk, oli nii ehmatanud, et ta lausa nuttis.

Muidu on kool selline nagu ikka. Tunnid, tunnid, tunnid. Pärast tunde on cross country - saime juba oma esimesed badge'd selle eest, et me jooksime Wrekin 30't (30 min peatumata). See nädal on vist Wrekin 45. Aga ma pole kindel, kas ma suudan. Vaatame.

Nädalavahetusel oli exeat, mis oli super. Ma sõitsin Croydonisse Laurat vaatama (tubli 3h sõitu) ja see oli nii suurepärane. Laura, Kaspar (üks teine eestlane tema koolis) ja Patricia (üks saksa tüdruk - neid jagub ilmselgelt kõikjale:D) tulid mulle rongijaama vastu. Siis läksime me kõik koos ühte hispaania restorani, kus oli umbes 20 teist RRS'i (royal russell school - Laura kool) õpilast. Samal ajal üritasin ma välja uurida, kus mu hotell võiks olla, sest loomulikult ei printinud ma seda välja. Lõpuks me võtsime lihtsalt kõik taksod - nemad kooli tagasi minekuks ja mina hotelli. Kui ma oma toa kätte sain, siis ma lihtsalt sulasin: suur lai voodi, oma vannituba, oma isiklik ruum... Selliseid luksusi meil siin koolis küll pole:)




Järgmisel päeval käisin RRS'i vaatamas, Lauraga söömas ja shoppamas. Õhtul läksime ühe RRS'i tüdruku, Francesca, 18ndale sünnipäevale (esimene tõeline inglise pidu minu ja Laura jaoks). Üldiselt oli see üsna sarnane Eesti pidudele - ainult selle erandiga, et kõigil tüdrukutel oli ülilühikesed üliliibuvad kleidid ja kõrged-kõrged kontsad (ja mida enam nad jõid, seda enam hakkasid kingad kaduma. lõpuks olid kõik põõsad kõrvalevisatud kingi täis). Aga see kõik oli väga lõbus - RRS'i inimesed on ülitoredad, peaaegu sama toredad kui Wrekini omad (kellest ma siiani rääkinud pole, tuleb mulle meelde).

Laura, Patricia & mina

Kui me lõpuks Lauraga hotelli tagasi jõudsime, siis me olime lihtsalt õnnelikud. Sest see oli nii super moment.

Pühapäeval nautisime me lihtsalt vaba aega ja seda, et polnud vaja kuhugi kiirustada. Käisime kinos ja jalutasime ringi. Ning õhtul sõitsin ma jälle rongiga tagasi.

Üllatavalt hea oli tegelikult ka kooli tagasi jõuda ja kõiki näha. See on ikka nagu suur perekond:)

Muuseas, ma olen kutsutud reedel headmaster ja tema perega teed jooma. Mina, Nici, Reggie (sakslased, mõlemad ülitoredad) ja Foxy (nigeeria tüdruk, kelle tegelik nimi on Fikayo, aga me kutsume teda Foxy'ks, sest see on lihtsam). See saab olema... huvitav. Eriti kuna headmasteri naine on ühtlasi ka minu kirjanduseõpetaja ja neil on kaksikud pojad, kes näevad välja täpselt nagu nende isa ja käivad upper sixthis. (muuseas, ma kirjutasin oma elu esimese ametliku RSVP sellele kutsele).

Ja kolmapäeval tuleb kurjuse tipp, proua C., meie majja. Ta pidavat tooma kooke, aga ma tean, et see on ainult kate tema tegelikele kurjadele plaanidele. Ta on ainus täiskasvanu siin, kes kunagi ei naerata ning tema lemmiktegevuseks on hommikuti chapel'is väikeste laste peale karjuda. Ja koolivormiseelikute pikkusi kontrollida. Milline fantastiline kolmapäeva õhtu see saab olema.

Pikk paus, ma tean. Vabandust. aga inglastel tõesti on selline suhtumine, et aeg tuleb kogu aeg ära sisustada, vahet ei ole, kas mõtekate või mõtetute tegevustega. Ning need haruldased vabad momendid, mis meile antakse, veedame me enamasti voodis lamades. Vms.

Igaljuhul. Teisipäeval oli siis filmimispäev. Ehk 6.45 äratus, 7 hommikusöök, 7.45 - 8.15 tulime me Theresaga 6 korda ühest trepist alla ja siis käisime koos teistega 5 korda läbi ühe ja sama ukse. Ja kõik selleks, et ikka võimalikult "realistlik" film tuleks.

Kolmapäeval... olin ma ikka veel haige. Ehk siis ei mingeid Games'e minu jaoks. AAA, kolmapäev oli ka see päev, kui ma elus esimest korda rugbyt nägin! Te ei kujuta ettegi, milline see on - kari poisse lihtsalt hüppavad üksteisele selga ja aelevad mööda muru ringi. Ebareaalne. Aga kaasahaarav.

Neljapäeval oli... blaah. Õppisime õppisime õppisime veel veidi, õhtul vaatasime Gossip Girli ja lamasime niisama common room'is, kuna kõik olid liiga väsinud, et olla eriti teravmeelsed. Aa, ja jooksimeses oleme meie - mina ja saksa tüdrukud - superstaarid, sest me oleme lihtsalt nii palju kiiremad kui kohalikud. Hah. Pole ime, kui nad ainult oma burgeritest elavad kogu aeg, tahaks ma öelda selle peale.

Reede hommikul oli mu esimene mõte, et yess, nädalavahetus. Ja teine mõte, et oh ei, jälle see fish&chips. Aa, ja chapelis harjutasime jälle neid toredaid laule. Kogu see kirikuteema on siin ikka oluline - järgmine reede on meil suur lõikusaja tähistamise jumalateenistus.

Täna ehk siis laupäeval aeti meid ikkagi ebanormaalselt vara üles (hommikusöök 8.30 - 9.00, ma jõudsin sinna 9.05). Siis oli vaba aeg (mida me kõik kasutasime kasulikult - ehk siis läksime duši alla. Sest õhtuti peale 10-et me ei tohi seal käia. Hommikuti on järjekord. Päeval pole aega. Oh, the joys of sharing a bathroom. Aa, ja peale kõige on duššidel siin ainult 1 temperatuur - kuum.)

Siis oli activities. Ja ma armusin ära. See juhtus nii, et ma kõndisin Art school'i uksest sisse ja mul läksid põlved nõrgaks. Kujutage ette - suur avar mitmeosaline ateljee. Esimeses osas skulptuurid, teises maalid, kolmandas joonistused. Seinad, põrand, lauad on kaetud kunstiteostega. Iga nurga peal on iMacid. Riiulid on kunstiraamatute all lookas. Igal eraldiseisval laual on kastike kõikvõimalike töövahenditega.
Ja selle kõige peale ütles kunsti õpetaja mulle lihtsalt: okei, nüüd on nii, et sa võid teha mida tahad. vali teema. vali projekt. tule siia millal iganes. mida iganes sa vajad, kõik on olemas. sobib?

Sobib küll.

Edasi läks jälle tavaliselt: lõunasöök, rugby (meie omad said küll haledalt pähe, aga fun oli ikkagi), Wellington, õhtusöök, kino, kodu.

(muuseas, film oli 500 days of summer, ja seda ma soovitan soojalt!)

järgmise korrani,
love you,
L.

PS: Ma sain just teada, et homme on selline imeline päev, kus chapel on hoopis õhtul (evensong). Niiet meie päev ei hakka enne kui 10.30 brunchiga! Oh seda õnne!


Debbie ja Karoline ja Wellington. ning mind häirib, et blogger kõik minu ilusad pildid koledaks teeb!

Swine flu, swine flu, I've got swine flu, soon you will have it too...

EI, mul ei ole tegelikult seagripp. EI OLE. Ärge muretsege. Lihtsalt Regina ja mina tegime selle laulu, ja me arvame, et selles on üsna palju hitipotentsiaali.

Üldiselt üritan kiire olla täna, sest homme on supervarajane äratus. Aga sellest hiljem.

Ehk siis kuhu ma jäin? Ah jaa, pühapäev. Noh, see oli eriti fail päev. Ma olin nii haige, et ma olin päev otsa voodis ja teised tõid mulle teed ning philadelphia ja nutellaga toaste. Pühapäevasesse chapel'isse, mille jaoks me laule harjutasime, ma ei jõudnud (pisar). Wrekini otsa ka ei roninud. Nii et ma ei ole veel õige wrekinian.

Täna hommikul oli natuke parem (kõik need peotäied tablette peavad ju natuke mõjuma ometi), aga mr Winterton saatis mu ikkagi medical centerisse peale hommikusööki. Kas see on väga imelik, et kool pole veel nädal aega kestnud, ja juba mul on oma lemmik medõde? Igaljuhul andis see õde (kes kutsub mind kogu aeg sweetheart ja darling ja honey, nii armas) mulle veel peotäie rohtu ja ütles, et ma esimesed kaks tundi voodis püsiks ja siis peale break'i lõppu (kl 11.30) tundidesse läheks.

Nõnda oli mul ainult kolm tundi täna. Pärast seda pidi games olema, aga ma sain õelt 3-päevase vabastuse.

Õhtul oli jälle fun, tegime prepi sixth form centeris ja rääkisime niisama, siis tulime tagasi oma majja ja istusime common roomis ja rääkisime ja vaatasime minu arvutist pilte. Minu päeva highlight aga oli see, kui poisid meie juurde tulid ja Matt'il oli HIINA TOITU, mida ma sain. Pärast tänast õhtusööki (mingi kahtlane praetud pirukas, mille nimi Cornwall wonder vms. umbes sama täpne nimi nagu singikiusatuselgi - ehk siis polnud mingi wonder see) oli see nagu taeva kingitus.

Homme aga on tähtis päev, meid hakatakse filmima. Ehk siis me peame juba 7.00 - 7.30 hommikust sööma (vähemasti on see oma majas, mitte seal kaugel, kus tavaliselt) ja siis 7.45 hakkab action. Eks me näeme mis sellest saab:)

Ma tean, et ma lubasin inimestest kirjutada. Aga ma pean edasi lükkama seda, sest ma lihtsalt ei jõua praegu. Some other time. Pilte teen ka, kui ma enam haige ei ole, pretty promise with a cherry on top.

Kisses,
L.

PS. Muuseas, üks tüdruk läks juba ära - Ellie, kes oli minuga koos businessis ja psühholoogias. Talle ei meeldinud see boardimine. Nii et esimene andis alla.

bulletproof - la roux

Laupäev.

Kõigepealt saime "kaua" magada (ehk siis kuni 8.45, sest 9 hakkas juba hommikusöök). Hommikusöögiks oli järjekordne variatsioon siinsest normist, ehk siis krõbinad, oad, muna (vahelduse mõttes keedetud) ja midagi, mis nägi välja nagu laiaks vajutatud kukkel, mida on kergelt pannil pruunistatud.

Seejärel oli meil - oh seda imet! - täiesti vaba aeg. Muidugi oli ka tegevus neile, kes ei suuda hetkegi paigal püsida, mingi fun & games Astroturfil, aga see polnud 6th formile kohustuslik, nii et me lihtsalt nautisime seda haruldast võimalust mitte midagi teha.

Kell 12 pakuti jälle süüa, seekord oli isegi päris hea pasta.

Kell 13.30 ootas meid buss, mida juhtis mrs. evil (temast ma polegi jõudnud rääkida veel! kunagi kindlasti. ta on ainus inimene siin, kes mulle üldse ei meeldi). Meil oli boarders' shopping trip, kuhu tulid kõik tüdrukud ja saksa poisid (huvitav, mida see nende kohta ütleb?)

See shopping trip oli küll üsna õudne, sest mu külmetus on täna hommikust peale ainult hullemaks läinud, ehk siis ma köhin, ei saa läbi oma nina hingata ja mu pea taob. Nõnda ma tuiasin seal teiste kannul mööda Zarat ja Topshopi kuni mul lõplikult kõrini sai ja ma läksin koos Christinaga kohvikusse nii kauaks kui teised shoppasid.

Tagasi jõudes seadsin otsekohe sammud mu armsasse tuttavasse medical centerisse, mis on väga kavalalt paigutatud kooli territooriumi kõige kaugemasse otsa. Juhhei. Kooli arst söötis mulle külmetuse vastu sisse neli erinevat tabletti, andis topsikutäie köhasiirupit ja eukalüptilõhnalise rätikukese, mida ma nuusutama pean. Kui kõik need rohud ka mind terveks ei tee, siis ei tee vist miski.

Kurb on muidugi see, et täna on laupäeva õhtu (ehk siis meie ainus tõeliselt vaba õhtu) ja selle asemel, et teistega välja minna, tulin mina hoopis üles voodisse. Aga noh, pole hullu, saingi natuke puhata ka. Ja kõik on ülihoolitsevad minu suhtes, käivad mind vaatamas ja küsivad kuidas on, paitavad pead ja pakuvad rohtu. See on tõesti nagu üks suur perekond siin.

aga nüüd ma vist parem tõesti lähen magama. Head ööd.

L.


PS. see on pilt minu day house'ist, ehk Roslynist. Pühendusega Laurale (r) - kallis kui sa seda loed, siis see viltune pilt on sinu poolt inspireeritud! musi:*

Fish&chips Friday

REEDE! YESSSSS!

Mulle hakkab see boarding-house'i elu iga päevaga üha rohkem meeldima. Inimesed on kõik üliarmsad.

minu päevakava on üldiselt selline
7.00 ja 7.30 vahel äratus
7.45 hakkab hommikusöök
8.20 on registration Roslynis
8.30 on chapel. see on harjumatu, palvetamine ja kiriklikud laulud. täna me näiteks harjutasime 5 erinevat laulu pühpäevaseks teenistuseks

9.00 hakkab esimene tund (kui see ei ole just free period). Mul on neli ainet - Maths, Business Studies, English Lit ja Psychology (kui õnnestub, siis ma kas vahetan selle Art'i vastu, või võtan lihtsalt ühe aine juurde). Kõigis ainetes peale Psychology on 2 erinevat õpetajat.

pärast 2te esimest tundi on break, siis veel 2 tundi ja lunch. Peale lõunat on veel kas tunnid või games.

Õtusöök on 18.15 ja pärast seda, kella 19-21 on prep. Ehk siis me peame kõik olema vaikselt kas oma toas või sixth form centeris ja ÕPPIMA ÕPPIMA ÕPPIMA. (Kas te kujutate ette mind kodutöid tegemas iga päev 2 h?)

MM, ja õhtuti oleme me põhiliselt oma common roomides, just fooling around. Meie maja (tüdrukute boardinghouse) common room on populaarne koht, enamik poistest kogunevad ka siia.

Kõik meie majade inimesed, nagu mõlema maja housemasterid (mr. winterton ja mr. berry) ning mõlema maja matronid on ülihoolitsevad. Eile näiteks valutas mul pea ja ma läksin küsisin matronilt valuvaigistit. Selle peale viis ta mind autoga medical centerisse, kus mulle anti veel valuvaigisteid ja pandi spetsiaalsesse lillelisse ruumi lamama.

Inimestest veel nii palju, et siin ei olegi väga rahvusvaheline seltskond. On terve hulk sakslasi (põhiliselt tüdrukuid, aga ka 3 poissi) kellega ma saan kõigiga väga hästi läbi. Veel on 1 austraalia tüdruk (Hattie) ja hulk hiinlasi, kes räägivad ainult üksteisega. Ülejäänud õpilased on põhiliselt britid ja suur osa neist on day students. Sakslased ja austraallane saavad mu nimega hakkama, aga britid kutsuvad mind Lizzie'ks. Mis on täitsa fun:)

Halb on see, et ma ei saa praegu selle wifiga ei msni ega skype'i. AGa ma tegelen sellega - ehk see IT mees halastab mulle.

Mul oleks veel nii niii palju rääkida, aga ma pean minema sööma. Nii et lots of love to you,
I miss you all.

L.

correction

Kui ma selle kõik üle lugesin, siis ma sain aru, et mõnes asjas ma jätsin küll vale mulje. Aga andke mulle andeks, mu pea tõesti valutab selles päikese käes kissitamisest ja raske on ainult positiivseid asju kirjutada.

Igal juhul:

*toidul pole viga midagi. lihtsalt osad valikutest on imelikud
*õpetajad on kõik ülisõbralikud.
*kabelis laulmine ei ole ka nii hull.

kisses,
L.

MONDAY

Okei, lõpuks ma sain selle blogi tehtud. Aega võttis aga asja sai.

Nii, igal juhul ma olen nüüd juba peaaegu nädal Inglismaal olnud. Lühidalt kokku võttes – kõigepealt olin Cambridge'is, kus oli orientation. Me eestlased olime seal ainsad, kes ei rääkinud vene keelt, nii et me (nagu õiged eestlased kunagi) hoidsime omaette.

Siis saadeti meid sealt 20kg kohvrite ja muu kraamiga Londonisse rongi peale, kust ma sõitsin edasi Wellingtoni. Siin tuli mulle vastu Tim. Tema ja tema naine Jackie on Wrekin’i host perekond, kes võtavad overseas students'eid kui boardinghouse ei ole veel lahti aga õpilased juba kohal. Nii et ühe öö ma olin nendega. Nad olid superarmsad ja hoolitsevad. Nende 12 aastane tütar käib ka Wrekinis, aga ta ei ole boarder. Esimesel päeval me käisime Timiga Telfordi shopping center‘is Jackiel ja tüdrukutel (Alex ja tema sõber Georgia) järel ja teed joomas. Õhtul tegi Jackie ülihea lasanje. Järgmisel hommikul me läksime lähedale farmi nende hobust Sebastianit vaatama ja siis meil oli Sunday lunch (tõeline inglise lunch – roast beef & yorkshire pudding), kuhu nad kutsusid mu ema ka.

Pühapäeva õhtul oli koolis garden party. Ma nägin oma maja, või õigemini mõlemat: üks on elumaja (Hadden Hall), kus on magamistoad (minu toanaaber on saksa tüdruk Karoline) ja vannitoad ja common roomid, teises (Roslyn) on meil study room (mida me jagame viie peale) ja veel common roome. Igal pool on common roomid ja seal on igal pool rösterid. Ma vist hakkangi toastist elama siin – tagasi tulles veeren maha lennukist.

Õhtul ma olin hotellis emaga, sõime ülihead toitu. (Huvitav, miks ma kogu aeg toidust räägin?

Ja siis hommikul oligi moving day. Pakkisime lahti kõik kotid ja asjad ja käisime ostsime mulle rätikuid ja kunstlille (väga tähtis! See üleni helesinine tuba oleks veidi masendav ilma selle lilleta.)

TUESDAY

Team training excercises. Ehk siis meid viidi bussiga 1.5 h kaugusele ning pandi ronima mööda köisi, orienteeruma, parve ehitama ja kanuuga sõitma. Märg, aga lõbus.

WEDNESDAY

Esimene päev, mil meil olid tunnid. Hommikul, kui me Haddenist (boardinghouse) välja sign‘isime, läksime Roslynisse. Siis oli chapel, ehk siis terve kooli kogunemine kabelis. Laulsime laule sellest, kui hea on jumal ja plaksutasime neile, kes said kõigis GCSE’des A* ehk siis parima hinde. Siis olid tunnid – mul psühholoogia, business studies ja inglise kirjandus. Muidugi ei suutnud me oma klasse üles leida – need on igal pool mööda kooli laiali. Businessi õpetaja saatis isegi ühe poisi (Tomi) meid otsima, sest me jäime koos Elliega täiega hiljaks.

Pärast English’it oli mul free period ja lunch. Lunch oli täna imelik – mingi hallikasbeež kanaollus. See küll maitses natuke paremini kui see välja nägi, aga midagi ääretult head ei olnud ikkagi (teised valikud olid supp, erinevad salatiosad, kuivanud liha ja mingi punakas löga).

Lõuna järel oli games – see tähendab, et kõik peavad tegema mingit sporti. Tüdrukutel on põhiline hoki, aga me võime teha ka badmintoni, sõudmist või jooksmist. Hoki oli naljakas – suur hulk tüdrukuid jooksid oma miniseelikute ja eresiniste hambakaitsetega mööda muru ringi ja ajasid ühte palli taga.

Pärast õhtusööki (kanavardad olid päris head, ja tuunikala salatil polnud ka viga) on kella 7-9 prep. See tähendab, et teoreetiliselt pead sa oma kodutöid tegema vaikselt oma toas või Sixth Form Centeris. Me läksime SFC'sse ja täitsime business lehe kiirel ära (u 10 min) ja siis lihtsalt olime ja rääkisime juttu. Pärast tulime Haddonisse tagasi ja tšillisime (kahtlane sõna) siin.

Nüüd on bedtime. Mu pea valutab selle päikese käes hoki mängimisest. aga muidu on elu ilus.

Love,
L.

PS. ma pole jõudnud pilte teha üldse ja Karoline ei lubanud ennast niimoodi õhtul pidžaamas pildistada, nii et ma tegin lihtsalt oma seinast ja voodist pilti. Siis, kui mul see kool veidi selgemaks saab ja aega rohkem on, hakkan kaamerat kaasas kandma ja teen kõigist pilti, promise.