Esiteks, Willi ema on kokk (ta töötas kunagi printsess Anne'i jaoks) ja teeb tänu sellele muidugi lihtsalt suurepäraselt süüa. Reedeõhtune lasanje oli peaaaegu sama hea kui meil kodus (ilmselt minus räägib siinkohal patrioot;). Üleüldiselt on ta vanemad üliarmsad: isa otsis kohe atlase välja, et järgi vaadata, kust me pärit oleme. Ja muidugi kutsikad - no nunnuduse tipp.
Reede õhtul me tulime Wellingtoni. Kõik olid Pheasant'is, tõesti kõik:) Laulsime karaoket ja üldiselt nautisime natuke vabadust, sest boarderitel seda ju ei ole peaaegu üldse... Laupäeva hommikul tõusin ma kl 8, et oma cross country race'ile minna, fun:) Ja see polnud üldse kerge, me kõik natuke vajusime kokku. Aga hästi läks - 11nes koht, nii et napilt ei kvalifitseerunud üleriigilistele (positiivne, sest ma ei tahtnudki:D). Ja meie võistkond - senior girls - võitis, nii et see oli ka uhke tunne.
Ja pärast me kõmpisime George'iga tagasi Willi juurde. Will tegi kohvi, et ma jaksaks silmi lahti hoida:D Ja kuna teised olid ka natuke väsinud kõik, siis me lihtsalt lamasime voodis ja vaatasime filme. Õhtul ka välja ei läinud, olime Willi juures. Naersime kogu õhtu jooksul nii palju, et mul olid kõhulihased valusad järgmisel hommikul...
Ooo, ja me saime oma house singing'u dvd'd kätte. Tudor part song - akustiline versioon Outkast'i Hey Ya'st - on nii hea, et mul tekivad külmavärinad. Ja meie laulu kuulsin/nägin ka esimest korda publiku vaatenurgast - me väärisime võitu!
love,
L.
PS: jooksmisest veel nii palju, et kolmapäeval oli veel üks võistlus, see kord siin kohapeal, ja ilmselgelt Wrekin kicked ass. teised koolid on nõrgad meie kõrval ikka. ja laupäeval tuleb veel üks võistlus:D



