eighteen, eighteen, eighteen

musid

Mmmm, selja taga suured pidustused nüüd:) nädalavahetus L. ja G.'ga Londonis, enam paremaks minna ei saa... Õhtusöök Blue Elephant'is (parimad scallopsid, mida ma kunagi söönud olen!), Piccadilly circus (kui ainult mingi suvalised mehed ei peaks vajalikuks mu tagumikust haarata kogu aeg), shopping shopping shopping (see Alice in Wonderland kott on üks ilusamaid asju, mida ma kunagi näinud olen..). Ja super oli kogu see aeg, lihtsalt suurepärane:)

london baby

Esmaspäeval... kui kell sai 12, siis oli meil väike pidu minu toas, mis koosnes põhiliselt minu, Reggie, MS'i ja Line tantsimisest ja laulmisest. Ilmselgelt.. natuke kahtlane:)
Hommikul sain ma kaardi Wintersilt, ja õnnesoovid (kõigilt peale selle imeliku saksa tüdruku Connie. Aga ma ei ole väga löödud, ta räägib üldse harva...). Businessis laulsid nad mulle sünnipäevalaulu, mis oli super armas. Koolis hõikasid kõik mööda kõndides palju õnne. Ja õhtul läksime me india restorani sööma, ning pärast, kui me tagasi kooli poole kõndisime, pistsid MS ja Reggie jooksu. Niisama lambist. Ma isegi ei imestanud väga ausalt öeldes. Aga siis jõudsime me kirikuni ja ma vaatasin, et oi, kodutud teevad lõket kiriku ees, kui kurb... Tegelikult olid need muidugi Reggie ja MS, kes olid üles seadnud väikese pikniku koos tordi ja küünaldega. Nii me siis istusime 5kesi seal maas tihedalt ümber tordi, et tuul küülaid ära ei puhuks, ja tähistasime my 18ndat sünnipäeva. See oli üks parimaid hetki üldse.

tort!

Pärast seda läks ülejäänud nädal lennates mööda. Teisipäeval oli parents evening, mis ei olnud väga sündmusterikas, peale selle, et Mr. W ütles, et ma olen business'is superstaar. Ha:)

Reedel oli kauaoodatud Roslyn party, teemaks full moon aka neon beach party. Mida iganes see ka tähendama ei peaks... See on justkui asendus meile, kuna Roslyinil pole balli... Ehk siis sinna on kutsutud kõik Roslyni tüdrukud ja Clarksoni boarderid, kõik boardivad poisid ja siis need poisid, kelle me välja valisime (pm kõik meie aastast, mõne üksiku õnnetu erandiga). Pidu ise oli isegi enamvähem, kooli peo kohta.

Charley, Kate, mina ja Ellie

Muidugi, ma veetsin terve viimase tund aega istudes head of house'i toas koos poistega, et lohutada ühte koolivenda, kelle isa eelmisel reedel ootamatul suri... Mul on sellest kummaline kirjutada, ja sellepärast ma ka nimesid ei nimeta. Alguses ma kahtlesin, kas ikka on õige sekkuda. Aga pärast sain ma pika tänusõnumi, nii et oli ikkagi õige otsus.

Pärast korjas Marijke meid koos emaga Haddenist peale ja pani Wellingtonis maha. Ja siis läksime me kõik koos jälle vanasse heasse Pheasantisse - Line viimane nädalavahetus ju ikkagi! See oli ikka veel klassikaliselt lõbus ning meie suhtegraafik saab peale seda õhtut jälle veidi täiendust;) Kella 1ks tellisime takso ja läksime Marijke juurde. Ta elab umbes 20 min kaugusel Wellingtonist hiiglaslikus farmis. Neil on hobused, kanad, kukk. Ja nende maja on imeilus - täpselt selline nagu klassikaline ümbertehtud farmhouse mõnes disainiajakirjas välja näeb. Me vaatasime Pride & Prejudice'it ning jäime üsna ruttu magama. Järgmisel hommikul tõusime me 10 paiku, tegime endale Mikey suures köögis imemaitsva eggs-and-bacon hommikusöögi ning siis läksime voodisse tagasi, et Spiritit vaadata. Nii mõnus oli üle pika aja kodutoitu süüa ja voodis filme vaadata.

Õhtul vedasime end Shrewbury abbeysse Wrekini ühendatud kooride kontserdile, mis oli üsna igav, aga vähemalt oli Winters õnnelik. Ja täna veetsime me jälle aeglase päeva, vaatasime vilistlaste ja 1st teami hokimängu ja lebotasime niisama. Ning Line hakkas pakkima. Aga selle peale ma parem üldse ei mõtlegi, et mu roommate 5 päeva pärast lõplikult Saksamaale tagasi läheb....

head ööd.

L.

(ps. ma loodan, et selleks ajaks kui ma koju jõuan, ehk siis reedeks, on see bloody lumi ka sulanud. meil siin on igatahes täielik kevad juba.)